Kobras AS environmental experts have long-term experiences in environmental impact assesment.

Environmetal Impact Assesment Activity License:
KMH0046    Urmas Uri

Keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegiliste hindamise (KSH) koostamisel lähtutakse eelkõige keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle alusel kehtestatud määrustest.

Tulenevalt eelnimetatud seaduse § 3 hinnatakse keskkonnamõju kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on:
1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;
2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
3) edendada säästvat arengut.

Olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul algatatakse keskkonnamõju hindamine (KMH) selle vajadust põhjendamata, on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 all. Kui kavandatav tegevus ei liigitu ühegi § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse hulka, tuleb anda keskkonnamõju eelhinnang selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Need tegevusvaldkonnad on loetletud § 6 lõikes 2¹,2² ning täpsustatud loetelu on sätestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹”.

Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkus, viiakse läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja Euroopa Komisjoni 2005. aasta juhendile “Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend”, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.

Vajadusel kasutatakse lisaks juhendmaterjali „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine“ ja lähtutakse Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ „Looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta“ artikli 6 lõikest 3 (kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehelt).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33.

Näiteid tehtud töödest:
• Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamine (2014-2015);
• Krüüdneri liivamaardla Krüüdneri V liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamine (2013);
• Harjumaa Anija vald Ülejõe küla Kehra prügila kompleksi (tavajäätmete ja tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala) sulgemisega kaasneva keskkonnamõju hindamine (2012);
• Tartumaa Rannu vald Sangla küla Sangla külas paikneva üleriigilise tähtsusega Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldisel kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamine (2011);
• Jõgevamaa Pala vald Pala küla Pala ökopaisjärve vee erikasutusloa taotlusega kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (2011);
• Ida-Virumaa Mäetaguse vald Mäetaguse valla Kiikla küla kaevandusveel baseeruva kaugküttevarustuse poolt põhjustatava keskkonnamõju hindamine;
• Tartu Põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine;
• Tartumaa, Tartu linn, Aardla tänava eritasandilise raudteeülesõidukoha eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine;
• Põlvamaa, Põlva vald, Adiste küla, Adiste prügila sulgemise keskkonnamõju hindamine;
• Tartumaa, Haaslava vald, Haaslava küla, Sadama tee 1 vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine;
• Harjumaa Tallinna linn Pärnu maantee Pääsküla eritasandilise raudteeülesõidukoha eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine;
• Tartumaa, Tartu linn, Betooni tänava eritasandilise raudteeülesõidukoha eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine;
• Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme ümberehituse eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine;
• Harjumaa Tallinna linn Pärnu maantee Nõmme eritasandilise raudteeülesõidukoha eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine;
• Tartumaa ja Viljandimaa, Verevi küla Rannu vald, Vaibla küla Kolga-Jaani vald Jõesuu puhkeala randumissilla põhiprojekti keskkonnamõju hindamine;
• Rakvere linn Kauba tänavat ja Arkna teed ühendava eritasandilise raudteeülesõidukoha eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine;
• Tapa linna Ambla maantee ja Valgejõe puiestee vahelise eritasandilise raudteeülesõidukoha keskkonnamõju hindamine;
• Võrumaa Mõniste vald Mõniste küla Mõniste järve vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine;
• Jõgevamaa Jõgeva linnas Turu 7a asuva kinnistu detailplaneeringu alusel projekteeritavate ehitiste keskkonnamõju hindamine;
• Ida-Virumaa Narva linn Narva heitveepuhastusjaama mudaplatsi ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine;
• Tartumaa Tähtvere vald Rahinge küla Tartu Agro AS Rahinge veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamine;
• Valgamaa Hummuli vald Piiri küla Asu farmi maaüksusel asuvate kasutuskõlbmatute põllumajandushoonete lammutamise ja uue veisefarmi kompleksi rajamise keskkonnamõju hindamine;