Maavarade uuringud ning karjääride kaevandamis- ja korrastamisprojektid

Maavara geoloogiline uuring tehakse maapõueseaduse alusel ning protsess koosneb üldjuhul kolmest etapist: geoloogilise uuringu loa taotlus, geoloogiline uuring ja maavara kaevandamisloa taotlus.

Geoloogilise uuringu loa taotlus

Maavara geoloogilise uuringu tegemiseks tuleb esmalt taotleda Keskkonnaametilt geoloogilise uuringu luba. Loaga määratakse uuringuala suurus ning uuringu tegemise sügavus. Samuti esitatakse uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumustingimuste ülevaade. Uuringuloa menetlusprotsessis selgitatakse uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ning tuuakse välja nende leevendamise meetmed. Geoloogilise uuringu loa menetlusprotsessi pikkus on ligikaudu neli kuud.

Maavara geoloogiline uuring

Geoloogilise uuringu käigus selgitatakse looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad. Uuringu käigus hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ning kogutakse laborianalüüside tarbeks proovid. Uuringu tulemusel arvutatakse maavara maht ning tehakse ettepanek maavaravaru kategooria määramiseks. Uuringuaruanne esitatakse kinnitamiseks Maa-ametile. Maavara geoloogilise uuringu nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Maavara kaevandamisloa taotlus

Pärast Maa-ameti poolt geoloogilise uuringu aruande põhjal varu maavarade registrisse kandmist on võimalik selle varu kasutamiseks esitada Keskkonnaametile maavara kaevandamisloa taotlus. Kaevandamisloa taotlusmaterjalidus tuuakse välja andmed maardla, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa kohta. Samuti andmed maavara, sealhulgas kaevandatava maavara koguse kohta; andmed kaevandamise keskmise ja maksimaalse aastamäära ning kaevandamise kestuse kohta; andmed maavara kasutusala kohta. Taotluses esitatakse teave kasutada kavandatava tehnoloogia ja kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimaliku ulatuse kohta, maapõues tekkivate võimalike muutuste ning keskkonnahäiringu ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavate abinõude kohta; kaevandamisega rikutava maa edasise kasutamise otstarbe ning tehnilise ja bioloogilise korrastamise, korrastatava maa veerežiimi kujundamise ning korrastamistööde eeldatava maksumuse kohta. Maavara kaevandamisloa menetlusprotsessi pikkus on ligikaudu üks aasta (üldistatud skeemi loa andmise protsessi kohta saab vaadata siin).

Kaevandamisprojekt

Vastavalt maapõueseadusele võib maavara kaevandada vaid kaevandamisprojekti kohaselt ning kaevandamisprojekt peab olema koostatud sellises mahus ja nii, et selle järgi oleks võimalik ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada. Kaevandamisprojektis esitatakse asjakohased geoloogilised andmed; mäeeraldise plaan; kasutatava tehnoloogia kirjeldus, põhjendus ja skeemid ning rakendatavate ohutuse tagamise abinõude kirjeldus. Kaevandamisprojekti kohta esitatavad täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaevandamisprojekti koostab vastutav spetsialist, kellel on asjakohane kutseseadusele vastav kutse. Kobras OÜ meeskonnas omab pealmaakaevandamise projekteerimise kutsetunnistust (diplomeeritud mäeinsener tase 7, kutsetunnistus 176863) Tanel Mäger.

Korrastamisprojekt

Vastavalt maapõueseadusele peab kaevandamisloa omaja korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ning korrastamiskohustus säilib ka juhul, kui luba on kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud. Kaevandatud maa korrastamiseks kohandatakse kaevandatud maa metsamaaks, veekoguks, muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Kaevandatud maa korrastatakse korrastamisprojekt kohaselt. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt ning korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale ja nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks annab Keskkonnaamet. Korrastamisprojekt peab muuhulgas sisaldama korrastamistehnoloogia põhjendust lähtuvalt korrastamistingimustest ja majanduslikest kaalutlustest; korrastamistööde mahtu ja tööde teostamiseks kasutatavate masinate üldandmeid; mullakäitlusviiside põhjendust ja kirjeldust; tehnilist ja bioloogilist korrastamist käsitlevas osas rakendatavate võtete kirjeldust ning nende valiku põhjendust; kaevandamata maavara arvestust; keskkonnamõju vähendamise abinõude kirjeldust; tööde kalenderplaani; tööohutusnõudeid; projektiga seotud majandusküsimuste osa, sealhulgas korrastamise eelarvet. Korrastamisprojekti sisu kohta esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.